Pühapäev algas ikka nagu tavaliselt rahulikult, hommikusöögi ja koera pissitamisega. Sünnipäeva lapsele koogi tegin juba laupäeva õhtul valmis. Pilti sellest ei saanud, aga Charlotte kook on tehtud rullbiskviidist peal ja sees oli jogurti vahukoore tarretis. Poest oli vaja veel mahla ja muud nipet näpet. Hüppasin siis rattale ja poepoole. Mobiili panin jope tasku ja .... tasku luku olin unustanud lahti, nagu mõne ajapärast selgus. Nimelt lendas telefon hooga taskust välja ja see ainus auto, mis parasjagu läheduses oli sõittis loomulikult üle minu telefoni. Krrr.. olin tige endale. Korjasin siis telefoni maast ülesse ja proovisin helistada... ime küll, aga helises. Tundub, et muud hullu ei juhtunud, aga ekraan on katki, see sisemine siis. Kaarti kodus hiljem teise telefoni pannes selgus, et kõik numbrid on katkises telefonis ja datakaabel muidugi kadunud :)
Jätsin telefoni rahule ja hakkasin juustusnäkse tegema. Selliseid kus viinamari ja juust tiku otsas. Kui need valmis suutsin kõik ülejäänud tikud puistata lauale, kui tahtsin karppi kappi tagasi panna... Naersin Vesale, et mis siis järgmiseks tuleb. Ei olnud vaja kaua oodata... Kui külalised tulid ja läksin kööki kohvi tegema astusin vaiba peal olevale tikule, millest siis pea 1 cm jagu minu kanda kinni jäi ja murdus. Õnneks sain selle pika kaevamise peale ise kätte :)
Sellega oli minu pühapäevane õnnetuste kord täis... õnneks :)
Nüüd mõned pildid eilsetest külalistest:
Joonas kes saab 15.2 18v., Anu - Vesa õde ja Janika - Anu tütar
Vesa oma emaga
Virve, tema koer Fabi, Jenni ja mina
___________________________________
Uus töönädal algas aga taas järjekordse rongi alla jäänud mehega. See on juba teine selle aasta jooksul. Kas inimestel tõesti midagi paremat teha ei ole kui pimedas raudteel kõndida....
